Näiteks erinevad igakuised sissemaksed III samba pensionifondi vene- ja eestikeelsel kliendil keskmiselt 10 euro võrra kuus ja kogutud pensionivara erineb peaaegu 1 000 euro võrra. Märgatavalt erinevad ka venekeelsete klientide II samba pensionifondide strateegia valikud, mida iseloomustab väiksem valmidus oma investeeringutega riske võtta ja suurem konservatiivsus. Näiteks vanuserühmas 46–60 eluaastat valib konservatiivse II samba pensionifondi 40% venekeelsetest pensionikogujatest, kusjuures eestikeelsete kodanike seas ulatub see protsent vaevalt 30%ni. Suurt erinevust on märgata ka teistes vanuserühmades.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst: „Saadud andmed Eesti venekeelsete elanike kohta on kõnekad ja annavad märku sellest, et pensionikogumisse suhtutakse suurema umbusaldusega või ei võeta pikaajalist kogumist tõsiselt. Ilmselt on venekeelse elanikkonna madalama säästmisaktiivsuse põhjuseks vähene informeeritus ja nõrk teavitustöö. See kõik viib tulemuseni, kus inimene ei pea vajalikuks või õigeks oma pensionile lisa kogumist ja see omakorda võib omada pikema aja jooksul negatiivset mõju venekeelse elanikkonna elukvaliteedile pensionieas. Pikemas perspektiivis võime olla silmitsi olukorraga, kus üks rahvusgrupp on vähem kindlustatud kui teine“.
Samas saab selgelt eristada kahte gruppi: need, kes koguvad pensioniks regulaarselt ja need, kelle kogumine ei ole järjepidev. Vastavalt statistikale ületavad regulaarselt koguvate venekeelsete klientide varad nende omi, kes regulaarselt ei kogu, 165% ehk rohkem kui poolteist korda. Kui tuua võrdluseks vastav eestikeelse järjepidevalt ja mittejärjepidevalt pensionisääste koguva elanikkonna vahe, siis protsent on 37%, ehk 4 korda väiksem kui venekeelse elanikkonna seas. See viitab, et inimeste distsipliin oma tuleviku nimel säästa on habras ning mitte-regulaarne kogumine on koheselt tunnetatav lõplikus pensionivara suuruses.
Indrek Holst: „Märgatav käitumisvahe eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel võib viia sissetuleku suuruse küsimuseni. Samas joonistab statistika meile teistsuguse pildi: Ida-Virus, kus elab üle poole riigi venekeelsest elanikkonnast, on maakondlik palgatase kõrgem kui paljude teiste maakondade elanikel. Eestis valitseb selge trend, et riigi tõmbekeskustes Tartus ja Tallinnas on elanikkonna palgad keskmiselt 20% suuremad kui maakondades, hõivates keskmises palgatabelis 1. ja 2. koha. Käesoleva aasta keskmine aga näitab, et Ida-Virulaste palgatase on riigis 4. kohal. Liites selle kõrvale Harjumaa venekeelsete elanikke keskmist sissetulekut, ulatub meie valitud sihtgrupi palgatase Eestis kõvasti üle keskmise ja seega ei tohiks täiendav kogumine jääda vähese sissetuleku taha“.
„SEBle on esmatähtis tunda oma klienti – tema vajadusi ja võimalusi,“ jätkab Holst. „Uuringust saadud andmed suunavad meid tegema veelgi rohkem koostööd venekeelsete klientidega. Kuigi infomaterjalide kogus eesti ja vene keeles on olnud samaväärne, siis võib olla vajavad kõik ühiskonnas kasutatavad kanalid põhjalikku ülevaatust selleks, et jõuda paremini oma sõnumitega Eesti venekeelse kodanikuni. SEBs pöörame suuremat rõhku terviknõustamisele, mis tagab nii eesti kui ka vene keelt kõneleva kliendi jaoks sujuva ja finantsiliselt kergema ülemineku aktiivsest tööperioodist pensionile.“
Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Eesti keskmise pensioni suhe netopalka on viimastel aastatel püsinud selle näitaja lähedal, kuid võrreldes teiste EL-i riikidega on see üks madalamaid. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini ja Eestil on selle näitajani kindlasti veel pikk tee minna. Arvestades seda, aga samuti riigi põhilisi demograafilisi trende, on väga tähtis et kõik Eesti elanikud võtaksid aktiivsemalt osa oma pensionisissetulekusse panustamisest.
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
mobiiltelefon +372 512 4808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn Estonia
e-post
www.seb.ee