Suured ideed vajavad ka suuri koostööpartnereid ja õnneks on Eesti liikumas üha rohkem sinnapoole, kus toetatakse alustavaid ettevõtjaid ja teadustudengeid oma lennukate ideede elluviimisel. „Selleks, et üliõpilaste ja leiutajate head ideed jõuaksid reaalselt ka ettevõteteni, on vaja kõvasti tööd teha. Eelkõige tuleb aga tegeleda tõlkeprobleemiga,“ ütleb Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm. Tõlkeprobleemi all peab ta silmas seda, et teadlased peavad aru saama, mis ärimehi huvitab, kuidas ärimaailm toimib ja mis põhimõtete järgi peab selles valdkonnas tegutsema. SEB juhatuse esimees Riho Unt nõustub selle probleemi tõsidusega.
Ettevõtjad tahavad selgeid, lahti seletatud ja käega katsutavaid prototüüpe, kuid teadlaste seletused on sageli liiga keerulised,“ leiab Unt.
Ta lisab, et ka ettevõtjad peaksid omalt poolt püüdma teadlasi rohkem mõista. Koostöövõimalusi on ettevõtjatel ja teadustudengitel palju, tuleb vaid omavahel suhelda ja muresid-ideid jagada.
Näiteks toob Unt välja SEB peakontori hoone probleemi, millele ta sooviks ärimehena lahendust leida ja kus talle saaksid tudengid oma teadustöödega appi tulla. „SEB majal on üle 6000 ruutmeetri klaaspinda ja sooviksime rohelise mõtteviisiga ettevõttena küttekulusid vähendada,“ ütleb ta. Lahendus ei pruugi olla kauges tulevikus, sest praegu töötab Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia uurimisrühm infrapunatundliku klaasi väljatöötamise kallal, mis aitaks säästa kütte- ja jahutuskuludelt, reguleerides soojuse läbilaskvust vajaduse järgi.
Tudengite leiutised teevad ärielu lihtsamaks
Heaks näiteks on ka fits.me eestvedajad, kes said tänu teadlastele välja arendada oma robotmannekeenid ja virtuaalsed proovikabiinid, mida erinevad ettevõtted saavad oma töö lihtsustamiseks kasutada. „Kogu Baltikumis muutub meie töötajate vormiriietus kaks korda aastas. Seni on igale inimesele õige suuruse valimine ja näidiste saatmine olnud tõeliselt suur organiseerimine, kuid tänu teaduse ja ettevõtluse ühendamisele kasutame nüüd fits.me robotmannekeene, mis muudavad meie tööelu tunduvalt kergemaks,“ rõõmustab Riho Unt taaskord ühe kasuliku ja hea näite üle.
TÜ ideelaboris on käimas tegelikult veel teisigi leiutiste projekte, mis võiksid tunduvalt ettevõtete igapäevaelu lihtsustada. Näiteks on TÜ füüsika instituudi nanostruktuuride labori meeskond koostöös Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskusega välja töötanud täiesti uue metoodika, millega on võimalik läbipaistmatu piimjas klaas vaid nupulevajutusega muuta läbipaistvaks. See on heaks lahenduseks näiteks pangakontoritele, kus inimesed vahel vajavad privaatsust, teinekord aga mitte. Samuti on ideelaboris käimas projektid võimekate mehitamata mudellennukite tootmiseks, mis oleks asendamatud kaaslased suurte põllu- ja metsamassiivide efektiivsel kaardistamisel. Samuti arendatakse väikseid lendavaid mudelkoptereid, mille abil saaks hakata pakkuma kinnisvara teimimise teenust ehk tehniliste parameetrite mõõtmist.
Investorid pelgavad prototüüpe rahastada
Kuigi ideed on head ja nii mõnelgi projektil on juba ka prototüüp olemas, on siiski palju neid lahendusi, mis alles paberil. Kahjuks pole enamik ettevõtjaid valmis prototüüpide tootmisesse panustama, eelistades näha juba olemasolevat toodet-teenust. „Tihti otsustatakse alles näidise nägemisel, kas on soov sellesse projekti investeerida või mitte,“ tõdeb Unt. Paraku on see aga koht, kus suur hulk ülikoolide teadusavastused jäävad kas sahtlipõhja näidise loomiseks vajaminevat raha ootama või suunduvad tudengid välismaa investorite jutule. SEB ja Tartu Ülikool on üheskoos otsustanud luua Vega fondi, mis hakkab rahastama tudengite nii algusjärgus kui ka küpsemaid arendusprojekte, mis võiksid äriringkondadele huvi pakkuda. Lisaks arendusprojektide konkursile on avatud ka uue meeskonna loomise toetus, sest üks tõeliselt hea idee vajab ka head meeskonda. Väljatoodud näited on heaks eeskujuks neile tudengitele ja ettevõtjatele, kes alles pelgavad omavahelist koostööd.Suured ideed vajavad ka võimekaid koostööpartnereid, sest nii saab võimatu muutuda võimalikuks.