Üldine pilt väliskeskkonna osas on suund paranemise suunas. Eesti ekspordipartnerite juhtivindeksid kokku pannes saame koondnäitaja, mis näitab aasta teises pooles suunaga üles, ehk siis väliskeskkonna paranemist ja selle kasvavat tuge Eesti majandusele. Samas ei ole see pilt sugugi ühtlane. Osades riikides on juhtivindeksite suund ülespoole, osades allapoole. Majanduse olukord meie eksportturgudel on väga erinev nii olemasoleva olukorra kui ka väljavaadete osas.
Soomel, mille praegune olukord on suhteliselt vilets, näitab juhtivindeks olukorra paranemist. Rootsil on lugu vastupidi. Eurotsoonis üldiselt on suund paranemise suunas, seda isegi Euroopa kriisiriikides. Samas globaalse veduri USA juhtivindikaator küll jätkuvalt tõuseb, kuid kasvude paranemist enam ei paista olevat.
Samas ei tähenda väliskeskkonna paranemine tingimata Eesti majanduskasvu paranemist. Pikas perspektiivis käib Eesti areng loomulikult kaasas väliskeskkonnaga, aga lühiajaliselt võivad arengud ka erinevates suundades minna ja praegune aeg juhtub olema just selline. Eesti sisemaised majanduskeskkonna juhtivindikaatorid näitavad aasta teises pooles majanduskasvu aeglustumist. Samas ei ole ka nende osas ühtsust. On nii üles- kui allapoole suunda osundavadi indikaatoreid.
Kui vaadata näiteks ettevõtete kindlustunde indikaatoreid, siis tööstuse ja jaekaubanduse indeksid püsivad suhteliselt stabiilsed, teenindussektoris on toimunud juulis kerge paranemine. Ehitussektoris, üsna loogiliselt, on kindlustunne jätkuvalt madal, tähendades kesise olukorra jätkumist ka aasta teises pooles.
Tarbijate kindlustundes on juunis-juulis toimunud mõningane langus. Need on vaid mõned näited aasta teise poole konjunktuuri ennustavatest näitajatest.
Juhtivindikaatoreid kokku võttes ennustavad need, et olukord aasta teises pooles püsib suhteliselt muutumatuna.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik