Ajalooliselt on sularaha ja pangahoiuste suhe olnud Lätis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üks kõrgemaid. Kolm kuud enne euro tulekut moodustas sularaha jääk Lätis 25 protsenti hoiuste mahust. Eurole ülemineku hetkeks aga oli situatsioon oluliselt muutunud: 2014. aasta alguses oli Lätis sularaha vaid 7,6 protsenti hoiustest, mis on euroala keskmisest (9,9 protsenti) madalam.
„Läti hoiuste dünaamika näitab, et esimeste kuude jooksul võeti osa panka toodud rahast uuesti välja, kuid hoiuste jäägi vähenemine oli ajutine ja pigem seotud sesoonsete teguritega,” kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
Sularaha ja hoiuste suhe on praegu Leedus teiste Balti riikidega võrreldes kõrgeim. Samas on arvata, et aasta lõpuks see erinevus oluliselt väheneb, kuivõrd hoiuste kasvutempo on Leedus praegu Eesti ja Läti euro-eelse perioodiga võrreldes kiirem. Esimeses kvartalis oli Leedus keskmiselt ühe inimese kohta kasutuses 2190 litti (634 eurot) sularaha, samas kui Eestis ja Lätis oli euro kasutuselevõtmisele eelneva aasta esimeses kvartalis sularaha ühe inimese kohta keskmiselt vastavalt 297 ja 680 eurot. „Võib eeldada, et eurole üleminek muudab Leedut sularaha hoidmise ja sularaha tehingute osakaalu osas teiste eurotsooni riikidega sarnasemaks ja see mõju on pikemaajaline,” arvas SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.
Eestis oli sularaha suhe pangahoiustesse euro tuleku hetkel erakordselt madal – vaid 2,9 protsenti. Järgneva kolme aasta jooksul on see jälle kasvanud. 2014. aasta esimeses kvartalis oli Eestis sularaha kasutusel 12 protsenti pangahoiuste mahust. „Selle suhte muutus ei olnud tingitud mitte hoiuste jäägi kahanemisest, vaid sularaha mahu kasvust, tingituna sissetulekute suurenemisest. Samas on ka deposiitide intressimäärad väga madalad, mis ei motiveeri raha pangas hoidma. See, kui suurt osa oma tuludest pered edaspidi sularahas hoiavad, sõltub majanduse olukorrast laiemalt, pankade poolt pakutavate raha paigutamise lahenduste atraktiivsusest, üldisest suhtumisest sularahasse ja sularahatehingutesse ning muudest teguritest,” lisas SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_okt_2014_esitlus ja esitlust jälgida: www.seb.ee/BHO_okt_2014
Lisateave:
Triin Messimas, SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht +372 66 55 167,
Evelin Allas, SEB Eesti kommunikatsioonijuht - +372 66 55 649, +372 51 11 718,