Uuringu tulemused näitavad, et suurem osa Eesti elanikest on hinnanud oma tervist kas heaks või väga heaks. Pooltel Eesti elanikel on vähemalt kolm tervisliku eluviisiga seotud harjumust ning vaid 3% eestlastest ei pühendu oma tervisele (Lätis ja Leedus on see näitaja vastavalt 7% ja 12%, maailma keskmine – 6%*). Eesti inimeste seas osutusid kõige populaarsemateks tervislikeks harjumusteks tervislik toitumine (64%), regulaarne liikumine (66%) ja liigse alkoholi tarbimise ja suitsetamise vältimine (76%). Üle 60% vastanutest kinnitas, et võtavad tervisega seotud teemasid tõsiselt ja käivad ka regulaarselt tervisekontrollis.
„Tervislik eluviis on viimastel aastatel tõesti kujunenud kasvavaks trendiks ja sellel on positiivne mõju rahva tervisele nii praegu, kuid veelgi enam tulevikus, kui tänased 30- ja 40-aastased lähenevad pensionieale. Meie tõesti näeme oma töös, et inimesed panustavad nooruse ja tervise säilitamisse aina enam. Teisalt on aina enam fookuses inimeste probleemid vaimse tervisega, milles mängivad olulist rolli kaasaegse elu igapäevane stress ja kiire elutempo. Selles osas soovitaks kindlasti igale eestlasele lisada oma kolme peamise tervisliku harjumuse juurde veel mõni võimalus stressiga võitlemiseks, olgu see siis mediteerimine, vaikne jalutuskäik peale kiiremat tööpäeva, kuid veelgi enam võiksime olla altimad pöörduma psühholoogi poole ning vajadusel tegema kohtumistest ka harjumuse,” kommenteeris Eestlaste tervislikke eluviiside järgimist üldarst Dr. Simmo Tõnisson Confido Erameditsiinikeskusest.
Inimesed, kes hoolivad oma tervisest ja kellel on vähemalt neli tervislikku harjumust, on ka pensioniks paremini valmistunud. 64% tervisele pühendunud vastajatest kinnitasid, et nad säästavad pensioniks, ning 56% kinnitasid, et pensioni jaoks on neil olemas kindel alternatiivse sissetuleku plaan (kinnisvaraobjekti omamine ja/või ettevõtlusega tegelemine). Nende hulgas, kes oma tervise eest eriti hoolt ei kanna, pensioniks valmistumise määr on kuni 30 protsendi võrra madalam. Sama seost toob välja ka globaalne pensionivalmiduse uuring Aegon**. Uuringu andmetel eksisteerib kindel korrelatsioon selle vahel, kuivõrd inimesed hoolivad oma tervisest ning hindavad oma finantsilist valmidust pensioniks.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse liige Triin Messimas: „Hea toitumus, piisav füüsiline treening ja halbade harjumuste vältimine pikendab ühest küljest meie eluiga. Teisalt tuleb mõelda, kuidas tagada elanikkonna finantsiline kindlustunne pensionil olles, et elukvaliteet ei langeks. Vaid 10% elanikest tunneb end rahaliselt väga kindlalt, olles ise võimeline pensionipõlves oma tervise ja heaoluga seotud kulusid katma. Eriti haavatav segment on naised ja madalapalgalised.“
SEB viis Pensionivalmiduse uuringu läbi viiendat aastat järjest koostöös turu-uuringute firmaga Kantar Emor ja see toimus märtsis 2019 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1500 tööealist eraisikut (s.h 500 Eestist).
*,** Globaalne info on võetud Aegon Retirement Readiness Survey, 2018., lk. 25 – 27.
Lisainfo:
Julia Piilmann
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5340
GSM +372 5124 808
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post