Norra riiklik fond on oma umbes 1 triljoni euro suuruse mahuga maailma suurim riiklik finantsturgudele investeeritav stabilisatsioonifond. Seda 1990ndatel asutatud fondi nimetatakse ka valitsuse pensionifondiks. 1 triljon rikkust tähendab ligi 200 000 eurot iga Norra kodaniku kohta. Pannes neid suurusi Eesti pensionifondide konteksti, on Norra fond meie teise samba fondidest umbes 250 korda suurem, erinevus Eesti ja Norra rahvaarvudes on aga umbes neljakordne. Norra fond loodi eesmärgiga säästa ja investeerida naftamüügist saadavat raha, et niiviisi valmistuda tulevikuks, kus naftatulud võivad väheneda. Fondi juhib Norra keskpank, kuid osa portfellist on antud mandaatide alusel juhtida erasektorile.
Fond omab umbes 1,4% maailma aktsiatest. Fondi kolm suurimat aktsiapositsiooni olid Apple, Microsoft ja Alphabet (ehk Google). Tehnoloogiasektori aktsiatel oli ka oluline panus viimase kvartali positiivse tulemuse kujunemisel. Norra fondis on ka väike kogus Eesti börsifirmade aktsiaid.
Norra naftafondi portfell oli lõppenud kvartalis 69,2% aktsiates, 28% võlakirjades ja 2,8% kinnisvaras. Selline portfelli koostis muudab Norra fondi võrreldavaks Eesti nn. agressiivse riskikategooria fondidega, mis võivad aktsiatesse investeerida kuni 75% portfellist. Märtsi lõpu seisuga oli kaheksa vastava kategooria pensionifondi aktsiatesse investeerinud vahemikus 26-73%. Võlakirjade osakaal jäi Eesti fondides vahemikku 23-61% ja kinnisvara 0-27%. Mahtudega kaalutult olid Eesti pensionifondid aktsiates keskmiselt 55% ulatuses. Kaheksast vaadeldavast fondist pooled olid aktiivselt juhitud ja pooled passiivsed indeksfondid.
Eesti agressiivse kategooria pensionifondide tulemused olid aasta kolme esimese kuuga vahemikus +1,78% kuni +14,58%. Protsente kõrvutades ületas Norra naftafondi +9,1% tulemust kuus siinset pensionifondi kaheksast, kuid siin tasub tähele panna erinevaid valuutasid. Kuna Norra kroon nende kolme kuuga euro suhtes kallines, oli Norra naftafondi tulemus eurodes mõõdetuna +11,7%, mis edestab seitset meie kohalikku pensionifondi kaheksast.
Eelmisel, 2018. aastal jäi Norra naftafond euros mõõdetuna -6,75% tulemusega miinuspoolele, Eesti vastavate pensionifondide tulemused olid vahemikus -0,14% kuni -5,53% ehk kõik meie sarnase riskitasemega pensionifondid edestasid eelmisel aastal norrakate tulemust, kus samuti toimuvad arutelud selle üle, kuidas muuta fondi investeerimistegevust tulemuslikumaks. Aktsiate maksimaalne osakaal oli seal kunagi 40% juures, nüüdseks on see tõstetud 70% tasemele ja fondi juhtimisstiil on jäänud aktiivseks. Suurt tähelepanu pööratakse sotsiaalsele vastutustundlikkusele ehk lisaks tootlusele on oluline ka see, et investeeringutega ei toetataks vastuolulisi ja ebaeetilisi tegevusi.
SEB fondijuht Endriko Võrklaev on üks kogenumaid investeeringute juhte Eestis, pühendades sellele valdkonnale üle 15 aasta. Investeerimine on Endriko jaoks nii töö, kui ka hobi. Viimastel aastatel on Endriko põhitähelepanu suunatud varade jaotusele pensioniportfellides, Eestis on ta aga tuntud investeerimise valdkonna kõneisik ning üks tulisemaid investeerimise populariseerijaid.
Endriko Võrklaev
AS SEB Varahalduse fondijuht