Lieber tõdeb, et paljude vanemate jaoks on lastega rahast rääkida isegi raskem kui seksuaalteemalistele küsimustele vastata, kuid vähesed püüavad põhjuste üle juurelda ja lahendusi otsida. Kui seksuaalteemadel rääkimine on sageli dialoogi asemel vanema monoloog, siis raha kohta käivaid küsimusi esitab tavaliselt laps ja teatavasti võivad nad väga pealekäivad olla. Lieberi hinnangul on vanema selline reaktsioon loomulik, sest raha ei ole lihtsalt eurod ja sendid, vaid kogu täiskasvanumaailma rasked valikud: kus me elame, mida päevad läbi teeme, millises koolis meie lapsed käivad jne. Mis põhjustel vanemad rahateemat pelgavad?
SÜNDSUS. Rahast viisakas seltskonnas üldiselt ei räägita. See on väga isiklik teema. Lapsed aga puutuvad iga päev kokku eakaaslastega, kellel on nendest rohkem, vähem või erinevaid asju. Nad tahavad teada, millises positsioonis nad teistega võrreldes on. On nad rikkad või vaesed? Lapsed esitavad vanematele neid küsimusi sellepärast, et nad usaldavad oma ema-isa ja et vanem suudab neile turvatunnet pakkuda. Kui tekivad teemad, millest rääkimine on tabu, väheneb ka laste usaldus ja turvatunne.
USALDAMATUS. Vanemad lapsed võivad hakata huvi tundma täpsemate numbrite vastu: näiteks kui palju kodu maksab ja kui palju ema ja isa palka saavad. Vanemad aga pelgavad, et lapsed hakkavad nende numbritega suurustama, mis paneb neid piinlikkust tundma. Tuleb arvestada, et kinnisvarahinnad on niikuinii avalik info ja ka teie umbkaudse palga saab tuletada. Ilma vanema selgitusteta võivad lapsed sellest aga valed järeldused teha.
IGNORANTSUS. Rahaasjad ei ole ehk teie tugevaim külg. Lapsed ei püüa küsimustega meie puudulikke teadmisi välja tuua. Nad tahavad lihtsalt teada, milliseid väärtusi nende pere kannab, milliseid valikuid te rahaga teete ja millele need otsused tuginevad.
HÄBI. Võimalik, et olete raha väärtusest teadlik võlakoorma, töökaotuse, pankroti või liigse kulutamise tõttu. Või läheb teil majanduslikult väga hästi ja te ei taha, et lapsed seda veel endale teadvustaksid. Mõlemal juhul lapsed seda tõenäoliselt juba teavad. Lapsed, eriti vanemas eas, tajuvad seda. Ausus on sellisel juhul parim lahendus.
KAITSEPOSITSIOON. Laps võib küsida, miks olete valinud õpetaja ameti, mis tähendab, et teie suvepuhkus ei ole nii uhke kui mõnel sõbral. Lapse küsimused võivad tunduda ka rünnakuna, sest kuigi olete valinud hästi tasustatud töö, kaasnevad sellega pikad tööpäevad. Laps aga soovib lihtsalt mõista, kuidas maailm toimib. Kui vastate küsimustele või süüdistustele rahulikult ja avatult, võite üllatuslikult avastada, et järeltulijad suhtuvad vastavasse olukorda palju rahulikumalt.
SOOV LAST KAITSTA. Väiksema sissetulekuga vanemad ei taha, et lapsed saaksid teada, milliseid ohvreid nad peavad tooma, püüdes sellega laste võimlikku süütunnet vältida. Rikkamad vanemad omakorda võivad soovida edukust laste teadvusest eemal hoida. Lastel seisab aga ees palju olulisi finantsilisi valikuid, olgu see ülikool, karjäär, laenud või hobid. Suurem osa täiskasvanuid saab alles pärast korduvaid karme kogemusi aru, kui raske on õigeid otsuseid teha. Seepärast peakski lapsi rahaliste otsuste langetamisse kaasama ja nende küsimustele ausalt vastama.