Kui maakondade lõikes on kõige optimistlikumad Raplamaa VKE-d, kus käibekasvu ennustab 22% siis Valgamaa ettevõtted on oma prognoosides kõige pessimistlikumad ning koguni 42% kardab käesoleval aastal käibelangust. Optimistlikumad ollakse tööstussektoris, kuid õitsev piirikaubandus valmistab suurt muret kaubandus- ja majutus- ning toitlustussektorile. Kui näiteks Harjumaa kaubandusettevõtted ennustavad 19% käibekasvu siis Valga-, Võru-, ja Põlvamaa kaupmehed kasvu ei näe ning koguni 62% ennustavad käivete jätkuvat kukkumist.
75% Eesti ettevõtetest plaanib 2018 aastal keskenduda kohalikule turule ning vaid 8% plaanib laienemist uutele turgudele ning sedagi põhiliselt lähiümbruses Baltikumis ning Skandinaavias. Valga-, Võru-, ja Põlvamaa ettevõtted on seega keskmisest märksa aktiivsemad eksportijad ning uute turgude avamist või laienemist olemasolevatel planeerivad 19% küsitletutest.
Madalad ootused käibenumbrite osas peegelduvad ka ettevõtete investeerimisvalmiduses, milles on aastaga toimunud enneolematu langus. Kui möödunud aastal planeeris üle 30 000 euro suurusi lisainvesteeringuid 17% Valga-, Võru- ja Põlvamaa ettevõttetest siis alanud aastal on nende ettevõttete osakaal vaid 6%. Suuremaid investeeringuid planeerivad siiski tööstus-, põllumajandus-, ja metsandussektori ettevõtted.
Vaatamata pessimismile käibenumbrite osas ning vaoshoitusele investeerimisel, planeerivad ometi 12% Põlva-, Võru-, ja Valgamaa ettevõtetest värvata käesoleval aastal ka uusi töötajaid. Kõige stabiilsemad on Põlvamaa tööandjad, kellest koguni 92% ei plaani mingisuguseid muudatusi oma töötajate arvus, sealjuures suhtuvad sealsed VKE-d oluliselt leigemalt välistööjõu värbamisse, mida peab atraktiivseks vaid 4% sealsetest ettevõtetest. Naabermaakondades küündib sama näitaja 11 protsendini.
Lõuna-Eesti ettevõtted on küllaltki avatud innovatsioonile ning oma toote- või teenuse arendamist ja ärimudeli ümbervaatamist plaanivad käesoleval aastal 71% Põlva-, Võru- ja Valgamaa küsitletutest. 39% VKE-dest on võtnud eesmärgiks arendada oma teenuseid ja tooteid ning viiendik vastanutest plaanib panustada töötajate täiendkoolitusse. Pea pool piirkonna ettevõtetest (47%) plaanib alanud aastal oma majandustegevust digitaliseerida.
Kahetsusväärsel kombel pole vastutustundliku ettevõtluse (panustamine töötajatesse ja kogukondadesse, vastutustundlik äritegevus) ning loodusressursside kasutamise põhimõtted Eesti VKE-de jaoks enam nii olulised kui varasematel aastatel ning sarnast tendentsi on märgata ka Valga-, Võru-, ja Põlvamaal.
SEB Grupp korraldas kuuendat aastat järjest Baltimaades uuringu, millega kaardistati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2018. Baltimaade majandusbaromeetri (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab üle 4276 eelmisel sügisel uuringus osalenud Balti VKE vaateid. Eestist osales uuringus 1565 VKE-d, Valga-, Võru-, ja Põlvamaalt 113 ettevõtet. Uuringuga saab tutvuda siin.
Lisainfo:
Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post