Mureliku pilguga vaadatakse eriti Saksamaa majanduse aeglustumisele, kellel on juhtoina roll eurotsooni majanduses ning kelle käekäigust sõltub näiteks ka Rootsi väljavaade. Samas oli Eestile lähimate riikide käekäik üsna positiivne: Soomes jätkas majandus ka kolmandas kvartalis paranemist ning Läti paistab silma Euroopa ühe kiirema majanduskasvuga, seda nii eelmise kvartaliga (1,2%) kui ka eelmise aastaga võrrelduna (3,9%).
Ka Eesti majanduskasv oli võrreldes eelmise kvartaliga positiivne (0,4%), mis on tegelikult selle väga väikese majanduskasvu numbri taga peituv hea uudis. See märgib pöördepunkti, mil aasta esimeses pooles kestnud langus on asendunud tõusuga. Eeldatavalt jätkub tõus ka neljandas kvartalis, kui naaberriikide positiivne dünaamika peaks jätkuma. Aastat kokkuvõttev majanduskasvu määr saab siiski ilmselt olema tagasihoidliku 1% ümber, oma prognoosi jätame endiselt 1,3%-le.
Majanduskasvu peamiseks piduriks oli kolmandas kvartalis ehitussektor ning peamiseks veduriks jaekaubandus. Kumbki ei tulnud ilmselt kellelegi üllatusena. Samad trendid jätkuvad tõenäoliselt ka lähiajal.
Euroala letargiline majandus avaldab deflatsioonilist survet tarbijahindadele. Oktoobris oli euroala inflatsioon alanenud 0,7%-le. Seejuures on praktiliselt olematu inflatsiooniga ka meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. Eestis on samuti inflatsioon väljast sissetoodud odavamate kaupade mõjul märgatavalt väiksemaks vajunud, kuid on siiski üks eurotsooni kõrgemaid oma 1,5%-lise tasemega oktoobris. Üks peamistest hindade alanemise põhjustest tuleneb nafta hinna langusest maailmas, mis toob ühtlasi alla ka gaasi- ja küttehinnad. Teine märgatav hindade alanemine on septembris ja oktoobris toimunud sideteenuste ja hariduse osas. Ka toidu hinnatõus on taltunud märksa rahulikumaks, kui see oli eelmisel aastal. Kahe viimase kuu oodatust kiirema teenuste hinnalanguse tõttu jääb aasta inflatsioon kokku tõenäoliselt veidi madalamaks seni prognoositust – 2,9% varasema 3,2% asemel. Alanev inflatsioon neljandas kvartalis pakub veidi tuge nii tarbimisele kui ka majanduse reaalkasvule laiemalt.
Visalt, aga järjekindlalt avaldab aeglustunud majanduskasv üha suuremat mõju ka tööturule. Arengud tööturul kulgevad üsna ootuspäraselt. Kolmandas kvartalis langes töötuse määr marginaalselt, 8%-le teise kvartali 8,1%-lt. Hõive kasv eelmise aasta baasilt aeglustus 1,1%-le eelmise kvartali 3,3%-lt. Edaspidiseks ootame jätkuvat hõive kasvu pidurdumist ning tööpuudus prognoositavalt enam järgmistes kvartalites ei lange.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik