Pikem inglisekeelne versioon on leitav http://sebgroup.com/press/news/brexit_comment.
1. Milline oli referendum tulemus?
Ühendkuningriik hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt. Lahkumist toetas 52% valijatest, ühenduse liikmeks jäämist pooldas 48%. Tulemused olid üsna võrdsed (vaatamata kõrgele valmisaktiivsusele), mis suurendab võimalust erinevateks tõlgendusteks.
2. Kes on referendumi võtjad ja kes kaotajad?
Praktikas on kõik suuremal või vähemal määral kaotajad. Hiljuti kasvanud majanduslik, poliitiline ja finantsturgude ebakindlus püsib nii Ühendkuningriigis kui ka kogu maailmas. Peamised poliitilised küsimused on lahendamata. Oodata on lühiajalist finantsturgude volatiilsust, mis järk-järgult keskendub üha enam pikaajalistele poliitiliste protsesside muudatustele nii EL-is kui ka UK-s. "Brexit" (Ühendkuningriikide lahkumine EL-ist) on 80 protsendi ulatuses seotud poliitiliste otsustega ja maksimaalselt 20 protsendi ulatuses majandus- ja finantsküsimustega.
3. Mis lõpuks otsustas tulemuse?
Viimastel nädalatel on nii EL-i jäämise pooldajate kui ka lahkujate kampaaniad keskendunud rohkem emotsioonidele kui objektiivsetele faktidele, mis sageli iseloomustabki referendumeid. Lisaks on referendumite tulemused tihtipeale 50 protsendi piirimail. Küsitlustes on pooled Briti valijad öelnud, et sisseränne on oluline EL-i probleem; näiteks 75 protsenti vastanutest hindavad sisserännet viimastel aastatel liiga suureks.
4. Milline on olnud lühiajaline finantsturgude reaktsioon?
Turu reaktsioonid on mõjutatud referendumi tulemustest ja GBP on järsult langenud. Üldiselt on turud väga volatiilsed. Kui tulemus jääb lõplikuks, seisab ees veel väljakutseid.
5. Millised on Suurbritannia järgmised sammud?
Juriidiliselt referendumi tulemus koheselt ei jõustu ja on pigem soovituslik, sest lõpliku otsuse EL-i liikmelisuse osas langetab Briti parlament. Peaminister David Cameroni sõnul tuleb antud protsess algatada võimalikult kiiresti. Kui parlament otsustab EL-ist lahkumise kasuks, järgneb sellele pikk läbirääkimisprotsess, mis kestab minimaalselt kaks aastat. Kuigi kaks kolmandikku parlamendiliikmetest pooldavad UK jäämist EL-li liikmeks, tähendaks referendumi tulemuse arvestamata jätmine otsustajatele poliitilist hävingut.
6. Millised on Euroopa Liidu järgmised sammud?
Kõigi eelduste kohaselt arutatakse UK referendumi tulemusi ja EL-i järgmiseid samme tuleval nädalal toimuval EL-i tippkohtumisel (28.-29. juuni). Nagu paljud teised, on kindlasti ka EL-i liidrid UK referendumi tulemustest üllatunud. Tippkohtumisel tuleb arutada, milliste uute strateegiatega EL peaks jätkama, sest tegemist on aeganõudva protsessiga.
7. Kuidas mõjutab tulemus Euroopa Liidu väljavaateid?
Selle majanduslik mõju on negatiivne, kuid ilmselt piiratud. Ebakindlus on suurenenud ning ülemaailmsed väljakutsed püsivad - sealhulgas suur oht jätkuvalt kõrgeks säästmiseks, madalaks investeeringute aktiivsuseks ning sellest tulenevalt aeglaseks kasvuks ja madalateks intressimääradeks.
8. Kuidas mõjutab referendumi otsus Suurbritannia naela?
Naela kurss oli juba enne referendumi nõrgenenud ja see jätkub nüüd, mil referendumi tulemus on selgunud. Suurbritannial on nii eelarve kui jooksevkonto defitsiit, mis paneb riigi sõltuma väliskapitali sissevoolust. Arvestades ebakindlust, mida referendumi tulemus on kaasa toonud, võib olla kindel, et välisinvestorite huvi naelas välja antud varade vastu jääb madalaks ning naela vahetuskurss nõrgeneb veelgi.
9. Millised on referendumi mõjud valuutaturgudele?
Referendumieelne ebakindlus on juba oma mõju avaldanud valuutaturgudele. Peamised valuutad, mis sellistes olukordades tugevnevad on klassikalised turvalised valuutad nagu Jaapani jeen, Šveitsi frank ja USA dollar. Kuni suurema selguse tekkimiseni Brexiti mõjude osas jäävad need kolm valuutat tõenäoliselt tugevaks.
10. Millised on referendumi mõjud intressimääradele?
Võlakirjade intressimäärad on olnud languses alates Brexiti murede tekkimisest, kuid referendumi mõjul langevad need tõenäoliselt veelgi ja jäävad madalale tasemele kuni suurema selguse tekkimiseni. Samas Suurbritannia võlakirjade intressimäärad võivad tõusta, kui välisinvestorite huvi nüüd peaks järsult vähenema.
Robert Bergqvist
SEB Grupi peaökonomist